Targa tehnika võidukäigust lahutab vaid raha

Puuduva tööjõu saaks asendada uudse tehnikaga, ent ­seda peetakse liiga kalliks, kirjutab 7. aprilli Äripäev logistika rubriigis.

Riistvara uuendamisele ladudes ei pöörata erilist tähelepanu, rääkis laoseisu aasta­konverentsil ASi Laomaailm tegevjuht Fred Märtsoo. “Tõstukijuhi karjäär laos ei tundu enamikule paljutõotav,” ütles Märtsoo.

Kuna tööjõudu jääb aina vähemaks, on vaja samade või vähemate inimestega teha rohkem, ja selles aitab ainult tehnoloogia. “Ehkki tehnoloogia on kulukas, on pidevalt vahetuvad töötajad veelgi kulukamad,” märkis ta.

Märtsoo nentis, et uue laotehnika ostmisele kulub palju raha, ent ostetut saab kasutada kaua. Investeeringud tehnikasse ja tehnoloogiasse on ainus võimalus kasvatada tootlikkust ja lisandväärtust, rääkis Märtsoo.

Kardetakse, et uut tehnoloogiat on keeruline kasutada ja see puruneb kergesti, aga katki võib minna igasugune tehnika ja abi on alati võimalik kiiresti leida, rõhutas ta. Märtsoo sõnul tuleks enne uue tehnika ostmist korralikult läbi mõelda, mida ettevõttel vaja on. “Mitte nii, et võtame ära ja vaatame, kuidas sobib,” selgitas ta.Vana tõstuk ei vii edasi

Märtsoo ütles, et värsked tehnilised lahendused aitavad väiksema inimeste hulgaga hakkama saada. Ta nentis, et näiteks on tavaline laotõstuk igas mõttes vana – selle tööpõhimõte pole aastatega palju muutunud ning sellega ei saa midagi rohkemat teha, kui sai aastaid tagasi. “Kui vaadata laotehnika arengut viimase 20 aasta jooksul, tuleb tunnistada, et nii tootjate kui ka kasutajate konservatiivsus on hämmastav,” ütles ta ta.

Uuendusi on viimasel paarikümnel aastal takistanud raha, ütles Märtsoo. “Asjad on kallid, investeerimiseks on turg ja maht liiga väike.”

Laonduses on üha tähtsam oskus oma tulevasi kulusid-tulusid täpselt arvestada, ütles Märtsoo, samas ei tea keegi, kuidas seda teha. “Praeguste lahenduste kulud tulevikus suurenevad, tehnoloogia kasutamisel jooksvad kulud vähenevad, uute lahenduste kasutamisega väheneb inimeste arv ja vaja on tarku inimesi, kes tehnoloogiat haldaks,” kirjeldas ta.

Märtsoo sõnul on suur probleem töötajaskond, kes tuleb natukeseks ajaks ega plaanigi kauaks lattu jääda. Seetõttu ei teki enamikul töötajaist vajalikku jõudu, kiirust ning teadmisi. Tehnoloogia pakub võimaluse muuta personali üldpilti. Üks võimalus selleks on võtta kasutusele dünaamilised laod. “Kui staatilises laos on kaubad paigal ja liiguvad inimesed, siis dünaamilises laos on vastupidi,” märkis Märtsoo. Plussiks on Märtsoo sõnul see, et töö on paberivaba, mis teeb ka varastamise keerulisemaks. Kuna töötajate jaoks on sellise lao kasutamine lihtsam, saab kasutada teistsuguste füüsiliste eelduste ja oskustega töötajaid. 

Hea, aga kallis

Kõige levinum on vertikaalne ehk kapi moodi lahendus. Laoliftid koosnevad hulgast tasanditest, mida liigutatakse nii, nagu parasjagu vaja. Kappidele saab teha erinevaid kandevõimeid ja erineva suuruse ning sügavusega tasandeid. Kapid saab panna tööle sünkroonis, neid saab integreerida muude süsteemide ja lahendustega. Levinud on lahendus, kus kapp on mitme korruse vahel, nii et pole tarvidust lifti või muu süsteemi järele. On variante, kus kapis on eri­temperatuur või -niiskus.

Märtsoo sõnul takistab dünaamilise lao kasutuselevõttu kõrge hind. Keskmine 6–8meetrine laokapp maksab 50 000–60 000 eurot. “Kui arvutada see töötajate palkadesse, on see viie inimese aastapalk. Kunagi tundus üle mõistuse kallis, aga nüüd kasutatakse paljudes kohtades.” Võrdväärselt kasulik lahendus on ka aluste jaoks. “Liikuvad riiulid väikestes ruumides tootmise juures, kus pole ruumi palju raisata – miks mitte,” sõnas Märtsoo.Milline on tuleviku ladu?

Märtsoo sõnul võib automaatladudele mõeldes kangastuda silme ees suur ja võimas ladu, kus masinad on pidevas liikumises. Praktikas on aga pilt teine. “Kriteeriumiks on see, et on palju erinevat kaupa, mida on vaja kätte saada. Ideaalis peaks ladu olema täiesti pime ja vaikne, seal ei ole kedagi, seda köetakse minimaalselt, liiguvad ainult masinad. See on tulevik,” lausus ta.

Muidugi on palju eri lahendusi, näiteks toidule, kiiresti riknevatele kaupadele ja eriti väikestele kaupadele. Praegu kulub suurem osa laos tehtavast tööst kaupade komplekteerimisele. “Kui sisse tuleb suur hulk kaupa, siis paneme selle ära ja hiljem peame saatma õigetes kogustes ja õigel ajal välja. Tegevust vaadates on mööda ladu ringi sõitmine suhteliselt suur ajakulu, mingi aeg kulub ka toodete kokku korjamisele. Et seda efektiivsemaks saada, tuleks seda aega vähendada,” üles Märtsoo.

Komplekteerimistöö ajakulu vähendamiseks sobib Märtsoo sõnul tõstukitootjate välja mõeldud ja disainiauhinna pälvinud lahendus crown quick pick remote. Selle juures on kasutuses kaks tavapärase komplekteerimistõstuki lisa. Esiteks turvaseade, mis tuvastab tõstuki ümber olevad objektid ja annab teada, kui midagi ette jääb. Teiseks on töötaja käes kinnas, mille pöidla all on nupp, millega tõstukit liigutada.

Uuendusliku tehnika eesmärk on vähendada edasi-tagasi sõitmise aega – kui inimene läheb tõstukile, peab ta lülitama välja turva­seaded, aga kui on vaja edasi liikuda vaid ühe-kahe aluse võrra, on see suur aja­kulu. “See on lihtne lahendus – nupp on võetud tõstuki küljest ära ja antud inimese kätte, saab tõsta kasti alusele, võtta järgmise kasti ja nii liikuda rea lõpuni ning edasi järgmisesse ritta,” kirjeldas Märtsoo.

Erilahendus: mootoriga ratastool

Tava­pärane kõrgemalt komplekteerimiseks mõeldud tõstuk on suur ja kohmakas, aga vajalik. “Need ei sobi küll igale poole – täis­aluseid sellega ei komplekteeri, aga kuna tendents on, et on vaja väiksemaid koguseid erinevaid kaupu, siis saab sõita kolme meetri kõrgusele ja seal asju koguda,” kirjeldas ta.

Lisaks on võimalik laduda väiksemaid karpe-kaste viie meetri kõrguseni, tava­pärase kahe ja poole asemel. “Selliseid lahendusi Eestis juba mõni on ja paljudes kohtades võib see ennast õigustada,” märkis Märtsoo.

Veel on olemas üks väga lihtne lahendus – mootoriga ratastool – mis töötab kuni viie meetri kõrgusel.

Märtsoo rõhutas, et kõikidest nimetatud toodetest on kaks versiooni, millest üks sõidab ise ja teist tuleb käsitsi lükata, mistõttu sellest on vähe kasu. “Need, mis ise liiguvad, nendega saab ka kolme meetri kõrgusel ringi sõita, mitte ei pea vahepeal alla tulema seda lükkama, kui seistakse 10 sentimeetri võrra vales kohas. Sellega on ostul oht libastuda,” hoiatas Märtsoo.Kõrgustesse viidud ladu annab kokkuhoiu

Märtsoo nimetas üht Suurbritanniast pärit liigendiga tõstukit, mis võimaldab lao kokku tõmmata, kuna riiulite vahe saab viia tava­pärasest poole väiksemaks. Sellega on võimalik liigutada ka erilisemaid kaupu. “Peamine mõte on selles, et tõstuk teeks ära mitu tööd. See ei ole suur, keeruline ega kohmakas tehnika, mis oleks piiratud ühe võimalusega,” ütles ta.

Märtsoo sõnul on olemas ka automaat­tõstukid, mida on mujal kasutatud juba mitu aastakümmet, aga mis pole Eesti turul kohta leidnud, kuna maksavad palju. Lisaks on neile vaja ümber kulukat struktuuri, millest lihtsaim on traat põrandas.

Automaattõstukid liiguvad programmi järgi ise. Selline komplekt maksab umbkaudu 90 000 eurot. “See tehnoloogia sellele hinnale kindlasti seisma ei jää,” märkis Märtsoo. Märtsoo sõnul on kiiduväärt ka lahendus, kus aluseid saab ühe toiminguga kaaluda ja mõõta, et planeerida veol ja ladustamisel ­vaja minevat ruumi.

Jälgimine hoiab tööandja vara kauem korras

“GPS on tavaline asi. Aga nii üllatav kui see pole, siis seal, kus GPS ei tööta, head lahendust seadmete jälgimiseks veel ­pole,” ­nimetas Laomaailma tegevjuht Fred Märtsoo ühe laonduse probleemi.

Kui alustada ladudes seadmete jälgimisega, juhtub Märtsoo sõnul sama, mis juhtus firmaautode jälgimisel – selgus, et ettevõttel pole autosid nii palju vaja, kui neid on. Jälgimine laos näitab, kui palju on tõstukeid vaja ja kui palju kulub tööle aega. “Kui ei mõõda, siis adekvaatset tulemust ei saa,” märkis ta. “Pikema ajaga on võimalik saada reaalne pilt sellest, mida seadmed teevad.”

Märtsoo hinnangul on võimalik jälgimisega siduda ka motiveerimissüsteem. “Kohas, kus on mitme vahetusega töö, kaob efekt, et esmaspäeva hommikul on tõstukid katki, sest pühapäevases vahetuses on 20 aastat järjest anomaalia,” märkis ta. “Tegelikult on pühapäeval järelevaatajaid vähem ja tõstukid teevad asju, mida võib näha Youtube'is,” lisas ta. Suurema jälgimise tulemusena on tõstukeid vaja vähem ja need püsivad kauem töökorras.